Õiglase koolitushinna valemis on baasvajadused ja areng

Koolituse õiglane hind peab katma koolitaja tegelikud töö- ja arengukulud, kuid võimaldama ka areneda ja tulevikku planeerida. Julgus oma töö eest õiglast tasu küsida kasvab professionaalse identiteedi tugevnemisega.

„Õiglane hind ei ole privileeg,“ on üks saates kõlavaid keskseid mõtteid. Koolituse tasu ei sisalda ainult koolituspäeva kulu, vaid ka ettevalmistust, järeltegevusi, enesearengut ja taastumist – tööd, mida klient enamasti ei näe.

Saates „Õppetund“ räägib terviseedendaja ja koolitaja Anna-Liisa Schön oma magistritööst „Koolitajate hinnastamisotsused, professionaalne identiteet ja eetilised dilemmad“. Ta selgitab, miks peaks hinnastamisega teadlikult tegelema juba karjääri alguses ning miks tasub nähtamatu töö enda jaoks lahti kirjutada. Ka koolitusprogrammide koostajad võiksid käsitleda hinnastamist mitte majandusliku oskusena, vaid professionaalse identiteedi kontekstis.

Koolitusturu vaadet avab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu esindaja ning Mercuri International Eesti juhtiv partner Kaido Vestberg.

Saates arutletakse, mille eest on klient tegelikult valmis maksma: kas koolitaja tuntuse, hea emotsiooni või reaalse muutuse eest inimeste käitumises ja organisatsiooni tulemustes. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mõjutavad hindu tasuta koolitused, riigihanked, elustiiliettevõtlus ja tehisintellekt. Keskne küsimus on, kas tänane koolitusturg võimaldab koolitajal professionaalina jätkusuutlikult tegutseda.

Saadet juhib Kristiina Garancis.

Pildil vasakult: Anna-Liisa Schön, Kristiina Garancis ja Kaido Vestberg. Foto: Andres Laanem