Klick Eesti e‑kaubanduse juht Gunnar Obolenski ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Foto: Äripäev
E‑kaubandus on pandeemiajärgsest hüplikust kasvust liikunud stabiilsemaks, kuid sisult üha keerukamaks valdkonnaks. Põhiküsimus on, mille alusel e‑poed tulevikus eristuvad ning millised arengud hakkavad kujundama turu konkurentsivõimet.
Klick Eesti e‑kaubanduse juhi Gunnar Obolenski sõnul on kvaliteet, nutikas andmekasutus ja paindlik teenindus saanud hinnavõrdlusest olulisemaks, sest turul võidab see, kes suudab ostjale pakkuda personaalselt sobivat lahendust kogu ostuteekonna vältel.
Obolenski selgitab raadiosaates “E‑kaubanduse areng ja tulevik”, miks kvaliteet, teenindus ja spetsialiseerumine on saanud hinnasõjast olulisemaks ning kuidas teise ringi kaup, personaliseerimine ja AI‑põhine klienditeenindus nihutavad ostukäitumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates tuleb juttu ka ülereguleerimisest, mille mõju ulatub nii tootekirjeldustest pakendiaruandluseni ning sellest, kuidas e‑kauplejad püüavad seadusloojatele oma häält kuuldavaks teha. Vaatame lähemalt makseviiside muutust, eriti kaardimaksete ja Apple Pay kiiret kasvu ning tarneootuste kasvanud pinget, kus kliendi soov “kohe kätte“ kujundab kaupmeeste tööprotsesse.
Lisaks tuleb juttu omnichannel-müügist, tagastuste tegelikust mahust ning sellest, miks kliendikogemus, läbipaistev info ja turvalisus jäävad ka 2025. aastal e‑kaubanduse võtmeküsimusteks.
"Kui kliendist ei lähtu, ei saa ettevõte pikas plaanis edukas olla," ütleb Euronicsi kliendikogemuse juht Marge Vellesalu, kes koos Tele2 erakliendiüksuse juhi Rasmus Nurgaga jagab praktilisi näiteid, kuidas kliendikogemust juhtida ja mõõta.
President Alar Karisega Kasahstanis riigivisiidil käinud taristuminister Kuldar Leisi sõnul oli äridelegatsiooni tegevuse tulemuslikkus ootamatult suur.
Kuigi 2024. aasta sundis kaupmehi pigem ettevaatlikkusele, rääkisid jaekaubanduse TOPi esiotsa jõudnud RRLektuse arendusjuht Tarmu Kurm ja Loverte turundusjuht Kaisa Sakarias lähemalt, kuidas nende ettevõtted on suutnud sektori madalseisus kasvada ja investeerida.
Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.