Juhid otsivad tasakaalu: millised koolitusvormid päriselt töötavad?

Uue aasta esimeses „Õppetunni“ saates räägime õppimisest, koolitamisest ja inimeste arendamisest - sellest, mis aitab tööelus muutustega sammu pidada ja ise kasvada. Aasta algus on hea hetk teha põgus tagasivaade: mis on tehtud, mis toimis ja mis vajab muutmist, ning seejärel vaadata ette, kuhu suunata fookus ja millised arengud kujundavad lähiajal tööelu ja õppimist.

Aasta lõpp jätkub traditsiooniliselt tunnustuste radadel ning seekord on saate “Õppetund” külalised kolm aasta koolitajat.

Saates, kus külas tunnustatud täiskasvanud õppijad, räägitakse, kuidas õppida nii, et areng toetaks nii tööelu kui isiklikku kasvu.

Täiskasvanute koolituse seaduse muudatusega on Eestis loodud täiesti ainulaadne võimalus koolitusettevõtetele - pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet. See on mitmete õigusaktidega reguleeritud pikk ja põhjalik protsess, mille eesmärk on tagada õppijale usaldusväärne ja kvaliteetne õpe, mis vastab tööturu ja ühiskonna vajadustele.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.