- OMX Baltic0,42%317,55
- OMX Riga0,45%971,47
- OMX Tallinn1,23%2 196,72
- OMX Vilnius−0,16%1 499,54
- S&P 500−0,58%7 673,52
- DOW 30−1,18%52 786,07
- Nasdaq −0,32%26 421,41
- FTSE 100−0,1%10 811,66
- Nikkei 225−1,7%65 269,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,82
- OMX Baltic0,42%317,55
- OMX Riga0,45%971,47
- OMX Tallinn1,23%2 196,72
- OMX Vilnius−0,16%1 499,54
- S&P 500−0,58%7 673,52
- DOW 30−1,18%52 786,07
- Nasdaq −0,32%26 421,41
- FTSE 100−0,1%10 811,66
- Nikkei 225−1,7%65 269,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,82
Hea saak ei tähenda põllumehele veel head aastat
Saates „Kasvupinnas“ räägivad mahetootjate ühistu Wiru Vili juht Hardo Vahemäe ning teraviljaühistu KEVILI nõukogu esimees, OÜ Crocus juht Andres Oopkaup, millise tulemusega Eesti teraviljakasvatajad tänavusest hooajast välja tulevad. Juttu tuleb vilja kvaliteedist ja hinnast, täituvatest ladudest, müügiotsustest ning riskidest, millega minnakse vastu juba järgmisele hooajale.
Tänavune viljahooaeg on toonud korraliku saagi, kuid selle salve saamine pole olnud sugugi lihtne. Hiline koristus, vihmad ja peaaegu korraga valminud kultuurid on kuhjanud tööd lühikesele ajale. Samal ajal tuleb juba ette valmistada põlde ja külvata järgmise aasta saaki.
Hea saagikus on toonud kaasa ka järjest teravama laopinna puuduse. Vahemäe sõnul on mahetootjatel kuiva vilja täis pandud sisuliselt kõik võimalikud hoiukohad. Oopkaup tõdeb, et raskusi on juba ka kokkuostjatel.
Tavapärase koristusjärjekorra on ilm tänavu samuti segi löönud. Selle asemel et kultuurid valmiksid üksteise järel, tuleb põllumehel tegeleda korraga talirapsi, nisu, rukki ja hernega.
Saagirohkus ei tähenda samal ajal automaatselt head majandustulemust. Mahekaera hind on aastaga märgatavalt langenud. Kui eelmisel aastal ulatus ostuhind Hardo Vahemäe sõnul üle 300 euro tonnist, siis praegu räägitakse pigem 200 euro taseme algusest.
Euroopa suured laovarud ei anna Vahemäe hinnangul põhjust oodata kiiret hinnatõusu. “Olukorda võiks muuta vilja kvaliteet mujal Euroopas, kuid võimalik mõju hinnale võiks avalduda alles kevadel,” märkis ta.
Tavavilja turul on pilt tänavu mõnevõrra teine. Oopkaupi sõnul on üheksal aastal kümnest koristusaegsed teraviljahinnad madalamad kui näiteks veebruaris, kuid tänavu on hinnad koristuse ajal püsinud üsna head. “See võib tähendada, et varem fikseeritud müügihind jääb praegusele turutasemele alla. Võetud kohustused tuleb siiski täita ning alles müümata vilja puhul saab tootja otsustada, kas oodata või praegust hinnataset ära kasutada,” selgitas Oopkaup.
Müüt või tõsi?
Saates tuleb jutuks ka üks visa müüt Eesti mahekaera kohta. Küsimusele, kui palju Wiru Vili Araabia riikide kuulsatele hobustele kaera müüb, vastab Vahemäe lühidalt: „Null.“
Eesti mahekaera tegelikud turud asuvad tema sõnul muu hulgas Lätis, Hispaanias, Saksamaal, Inglismaal ja Ameerikas.
Lisaks räägime tänavuse vilja kvaliteedist ning sellest, millised näitajad määravad, kas viljast saab toidu-, sööda- või seemnevili. Vaatame ka, kuidas on hooaeg läinud rapsikasvatajatel.
Uue hooaja eel lisavad ebakindlust sisendhinnad. Väetise ja diislikütuse hinnad on liikunud ülespoole, samal ajal kui põllumehe kontrolli alt jäävad välja nii ilm kui maailmaturg.
Septembrikuu „Kasvupinnas“ võtab kokku tänavuse saagi tulemused ja vaatab juba ette järgmisse aastasse: milliste hindade, riskide ja ootustega uut hooaega alustatakse.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Seotud lood
Põllumehed on pärast kolme väga kasinat aastat tänavuse osas optimistlikud, rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats on pärast kohtumist peaminister Kristen Michaliga optimistlik, sest põllumeeste soov suunata 546 miljonit eurot sektori investeeringuteks sai peaministrilt põhimõttelise kinnituse.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Eurotoetuste ümber keerlev bürokraatia ja kliimamuutused on põllumeeste majandusliku olukorra järjest täbaramaks muutnud.
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Korraldaja: keegi õhtusöögi eest ei maksnud
6
Täiendatud kl 12.35 PwC kommentaariga
Viimased uudised
Dataseli pöördumine täismahus
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Täiendatud kl 12.35 PwC kommentaariga
Korraldaja: keegi õhtusöögi eest ei maksnud
Täiendatud kl 12.35 PwC kommentaariga
Korraldaja: keegi õhtusöögi eest ei maksnud
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Dataseli pöördumine täismahus
Korraldaja: keegi õhtusöögi eest ei maksnud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele